15. juuniks 2007.a. esitati Jüri Uppini sihtkapitali stipendiumile 15 000 krooni kaks taotlust: esitajad Kadri Giannakaina Laube ja Enrik Visla.
Komisjon koosseisus Olga Aasav, Margus Veenre, Jüri Uppin, Riho Leppoja ja Nikolai Põdramägi teeb otsuse 30. juuliks.
Stipendiumi pidulik üleandmine toimub 12. augustil 2007.a. Tartu Ülikooli aulas 14. Tartu Lõõtspillifestivalil.
Väljavõtted taotlustest:
Kadri Giannakaina Laube (26) kasutaks stipendiumi 15 000 krooni Võru tüüpi lõõtspilli ostmiseks. Kadri Laube alustas lõõtspilliõpinguid 1997. Aastal olles enne seda õppinud muusikakoolis viiulit. 1999. aastal astus ta Viljandi Kultuurikolledžisse õppima lõõtspilli.
Eesti Kultuurkapitali abiga ostis enne Viljandisse õppima astumist meister Priidu Korbergilt lõõtspilli.
Samaaegselt alustas Võrumaal rahvapilli- ja laululaagrite korraldamist ja rahvamuusika õpetamist. Aastate jooksul on õpetanud nii viiulit, hiiu kannelt, väikekannelt kui lõõtspilli üle Eesti – 1 aasta Viiratsi lastekodus, 2 aastat Tartumaal Melliste pärimusmuusikaringile Pilleroo, 8 aastat enda korraldatud pillilaagris Varstus, lisaks Ülle Jansoni korraldatud pärimusmuusikalaagrites, alates 2004. aastast Võru Muusikakoolis, lisaks lühemates ühekordsetes laagrites või õppepäevadel (nt. ansamblilaagris Värskas, pillipäevadel Põlva Talurahvamuuseumis, Võru linna prominentide lõõtspilliõppes jne).
Lisaks 1997.a. soetatud Võru tüüpi lõõtsale on ta õpetamiseks muretsenud ka paar saksa pilli, mida saab õpilastele koju harjutamiseks kaasa anda. Samas on eesti pilli kõla ja mängutehnika erinevad ja vahepeal tuleb lisaks tundides kasutamisele eesti lõõtsa ka koju harjutamiseks anda. Siis tekib õpilastel tahe ja harjumus eesti lõõtsa mängida ning õpilane jätkab võimalusel suurema tõenäosusega eesti lõõtspillimuusika ja mänguvõtete edasikandmist.
Kuna Kadri Laube pill on saanud „tänu” erinevate mängijate poolt kasutamisele palju vatti, siis esinemisteks ja tehnilisemate lugude mängimiseks see enam ei sobi – ei püsi hästi hääles, nupud on ebaühtlase tugevusega, pill on naisterahvale raske (meister Priidu Korbergi pillid on ühes raskemad võru tüüpi pillid). Pilli remontimine (keelte vahetus, nupusüsteemi ümberehitus) tähendaks seda, et pillist jääks alles ainult vana kest, millele tehakse sisse uus pill. See läheks maksma sama palju kui osta korras uus pill, samas ei ole Eestis hetkel meistreid, kes lõõtspilli suudaksid taastada nii, et see akordioni või euroopa puhta heliga lõõtspillina ei kõlaks.
Hetkel on saadaval Martin Talli (tema pillid on kerguselt sama head kui vanad Teppo või Sarniti pillid) 4-realine lõõts, mille hinnaks on 30 000.- krooni. Müüja Janno Lauringson on pilli hästi hoidnud ja vahetab selle välja teise pilliga, mille helistik tema häälele ja vajadustele rohkem vastab. Martin Talli pillidel on kerge lõõts ja klahvistik, mis võimaldab ka väiksemal inimesel mängida pikka aega tehnilisi lugusid, ära väsimata ja pingutamata sõrmelihaseid (pikka aega raske lõõtsaga pilli mängides tõmbab käsi krampi). Pilli tehnilised omadused annavad palju juurde mängija tehnilistele võimetele. Hetkel saadaolev pill on väga soodsa hinnaga (meistri käest enam sama hinnaga pilli ei saa), kuna Janno on ta ise mõned aastad tagasi praeguse müügihinnaga kätte saanud ja tema eesmärgiks ei ole pilliga äri teha vaid pill mängijale edasi anda.
Kuna Kadri plaanib järgmise kahe aasta jooksul (hetkel on lastega akadeemilisel puhkusel) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetada, tahaks ta muretseda pilli, mis võimaldaks mängida ka nõudlikumaid palasid, mis praeguse pilliga võimatuks ülesandeks osutuvad.
Enrik Visla (28) kasutaks stipendiumi 5000 krooni ulatuses lõõtspilli remondiks ja häälestamiseks (lõõtspill valmistatud Priidu Korbergi poolt) ning 10 000 krooni ulatuses ansambli „Lõõtspillipoisid” CD-plaadi väljaandmiseks. Enrik Visla on hetkel vabakutseline muusik. Ta on õppinud Nõmme Muusikakoolis viiulit, laulnud Väikses Viisikooris, alates 1998 aastast on tegev ansamblis Lõõtspillipoisid, alates 2003 ansamblis Kratt ja 2005.aastast ansamblis Tuulelõõtsutajad.
Enrik Visla on alates 2000.a. Eesti Noorte Viiulikoori rahvapilliõpetaja, 2002-2003.a. oli erahuvikooli Meero Muusik viiuliõpetaja, alates 2001.a. Eesti Vabaõhumuuseumi muusikaline teenendaja, alates 2004 FIE, muusik ja pillimeister, alates 2005 Eesti Kontserdi rahvamuusikakava „Külapillimeeste lood” kaasautor ja esitaja koos Tarmo Kivisillaga, alates 2005 MTÜ Rahvamuusik juhatuse liige, alates 2006 rahvamuusikafestivali Nõmme Kevadfolk üldjuht, alates 2006 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) juhatuse liige
Tunnustused: CIOFF Estonia tunnustuskiri aastal 2001: Enrik Visla tunnustati asjatundlikuks ja kõrgtasemeliseks folklooripärandi esitajaks ning järjepidevuse hoidjaks ja omab soovitust eesti folkloori esitamiseks rahvusvahelistel festivalidel. A.Teppo nim. Võistumängimise I koht täiskasvanute klassis 2005.a
Koostanud taotluste põhjal Ülle Koppel 20.juuni 2007.a.