Tartu loovisiku stipendiumiga toetatakse 28 loovisikut kokku 29 465 euroga

Tartu loovisiku stipendiumi saavad 2026. aastal 28 loovisikut, keda toetatakse kokku 29 465 euroga. Stipendiumid jagunevad helikunsti, kirjanduse ja kirjastamise, etenduskunsti, rahvakultuuri ning kujutava ja rakenduskunsti valdkondade vahel.

Tartu loovisiku stipendiumi eesmärk on toetada loovisikute erialaste teadmiste ja oskuste arendamist ning loomingulist eneseteostust. Stipendium on mõeldud loovisikutele, kelle tegevus rikastab Tartu kultuurielu ja toetab linna loomekeskkonna mitmekesisust.

Stipendiumisaajad valdkondade kaupa

Etenduskunst

Helikunst

Kirjandus ja kirjastamine

Kujutav ja rakenduskunst

Rahvakultuur

Lisainfo:
SA Tartu Kultuurkapital
E-post: info@kultuurkapital.ee
Telefon: +372 744 1500

Stipendiumi eesmärk on tunnustada ja toetada aktiivseid noori, kes on lisaks õppetööle panustanud Eestis antava arstiteaduse õppe kvaliteedi arendamisse, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi ehk EAÜSi tegevusse või Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arengusse.

Stipendiumiga soovitakse esile tõsta inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse EAÜSi visiooni elluviimisse:
„Pidevalt tõsta Eesti rahva füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu arstitudengite arendamise, rahva tervist toetavate hoiakute juurutamise ning tervisesõbraliku poliitilise keskkonna loomise abil.“

Stipendiumile võivad kandideerida kõik Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased, EAÜSi liikmed, toetajaliikmed ja vilistlasliikmed ning teised arstiteadusega seotud inimesed.

Välja antakse üks 500 euro suurune stipendium.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb 7. juuniks 2026 esitada Tartu Kultuurkapitalile järgmised dokumendid:

1. taotlus nimelise stipendiumi taotlemise ankeedil;
2. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi aktiivsusankeet.

Dokumendid ja lisainfo:

Stipendiumi statuut: SIIT
Nimelise stipendiumi taotlemise e-ankeet: SIIN
EAÜSi aktiivsusankeet 2026: EAÜSi aktiivsusankeet 2026

Lisainfo:
tel 744 1500
e-post: kultuurkapital@raad.tartu.ee, eays@eays.ee

Tartu Kultuurkapital ja HANZA Mechanics Tartu annavad teada, et avatud on kandideerimine HANZA Mechanics Tartu stipendiumile, mis on mõeldud tehnikaerialade kutse- ja kõrgkooliõppurite toetamiseks.

Stipendiumi eesmärk on toetada õppureid, kes omandavad HANZA Mechanics Tartu tegevusvaldkonnaga seotud erialasid. Kandideerima on oodatud eelkõige Tartu Rakendusliku Kolledži, TalTechi, Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õppurid.

Ühel õppeaastal antakse välja kuni neli stipendiumi, neist kaks Tartu Rakendusliku Kolledži õpilastele. Stipendiumi suurus on kõrgkooliõppuritele 1500 eurot ning kutseõppe õppuritele 1200 eurot.

Taotlusi saab esitada 1. maist kuni 3. juunini 2026. Kandideerimiseks tuleb esitada õppeasutuse kinnitatud tõend õppevõlgnevuste puudumise kohta, CV ja motivatsioonikiri. Soovi korral võib lisada ka soovituskirja.

Stipendiumiga kaasneb võimalus läbida praktika HANZA Mechanics Tartus ning siduda õpingud ettevõtte tegevusvaldkonnaga ka kursuse- või lõputöö kaudu.

HANZA Mechanics Tartu on rahvusvahelisse HANZA gruppi kuuluv metallitööstusettevõte, mille Tartu tehastes töötab ligi 500 inimest.

Lisainfo ja taotlusvorm: Tartu linnaportaalis

KANDIDEERI SIIT

Tartu loovisiku stipendiumi tulemused avalikustatakse Tartu Kultuurkapitali kodulehel 07.05.2026.

Täname kõiki taotlejaid!

Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital määrasid 2026. aasta muuseumitöötaja stipendiumid kuuele Tartu muuseumivaldkonna töötajale. Stipendiumide kogusumma on tänavu 3000 eurot.

Muuseumitöötaja stipendiumi eesmärk on toetada Tartu linna muuseumide töötajate erialast enesetäiendamist ning aidata kaasa nende akadeemilise, tehnilise ja kutsealase pädevuse arengule. Stipendium võimaldab omandada uusi teadmisi ja kogemusi, laiendada rahvusvahelisi kontakte ning osaleda õppereisidel, täienduskoolitustel, seminaridel, konverentsidel, meistriklassides ja kursustel. Samuti saab toetust kasutada tööalaste teadus- ja uurimisprojektide ettevalmistamiseks ning läbiviimiseks.

2026. aastal pälvisid muuseumitöötaja stipendiumi Nele Ambos, Kaari Siemer, Ants Siim, Kaarin Hein, Helin Haga ja Kadri Tomasson. Iga stipendiumi suurus on 500 eurot.

Stipendiumid toetavad osalemist mitmetel rahvusvahelistel erialakonverentsidel ja arenguvõimalustes. Toetuse abil osaletakse muu hulgas Roomas, Berliinis, Bilbaos, Göteborgis ja Stockholmis toimuvatel erialastel kohtumistel, kus käsitletakse muuseumide, pärandi tõlgendamise, teaduskommunikatsiooni, konserveerimise, kogude säilitamise ning publikuga töötamise kaasaegseid suundi.

Stipendiumide saajate kavandatud tegevused aitavad tuua Tartu muuseumidesse ja teaduskeskustesse rahvusvahelist kogemust, uusi koostöösuhteid ning värskeid teadmisi, mida rakendada nii näituste, haridusprogrammide, teaduskommunikatsiooni kui ka kogude säilitamise arendamisel.

Muuseumitöötaja stipendium on üks võimalus väärtustada Tartu muuseumide töötajate professionaalset arengut ning tugevdada Tartu rolli mitmekesise ja rahvusvaheliselt avatud kultuuri- ja teadmuskeskusena.

Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital määrasid 2026. aasta tippspordi stipendiumid kokku 30 Tartu sportlasele. Tänavu jagati tippspordi stipendiumideks kokku 55 000 eurot, mille eesmärk on toetada sportlaste treeningprotsessi, võistlustel osalemist ja vajaliku spordivarustuse soetamist.

Tippspordi stipendiumiga toetatakse noorte ja täiskasvanute vanuseklassi sportlasi, kellel on kõrged sportlikud ambitsioonid ning kes on edukalt esinenud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel või muudel suurvõistlustel.

2026. aastal  määrati 20-aastastele ja vanematele sportlastele kümme stipendiumi suurusega 2500 eurot. Stipendiumi pälvisid:
Eliise Mikomägi (jõutõstmine);
Kregor Zirk (ujumine);
Jakob Vares (judo);
Julia Beljajeva (vehklemine);
Kristin Kuuba (sulgpall);
Kärol Soodla (veemoto);
Rasmus Mägi (kergejõustik, 400 m tõkkejooks);
Tiidrek Nurme (kergejõustik, maratonijooks);
Elisabeth Pihela (kergejõustik, kõrgushüpe);
Karel Tilga ( kergejõustik, kümnevõistlus).

14–19-aastaste sportlaste vanuseklassis määrati 20 stipendiumi, igaüks suurusega 1500 eurot. Stipendiumi said:

Emma-Melis Aktas (judo);
Erich Tamm (vabavõitlus);
Eliisa Kikerpill (vehklemine);
Siim Kesküla (ujumine);
Erik Marten Zernant (orienteerumisjooks, kergejõustik);
Roos-Mari Nerut (judo);
Diana Johanna Vanamb (kergejõustik);
Albert Pedmanson (turniiribridž);
Gerda Kivil (suusatamine);
August Martin Nurm (judo);
Rasmus Roogsoo (sulgpall);
Robin Priks (ujumine);
Andreas Trumm (kergejõustik);
Indrek Kannel (laskesuusatamine),
Karl Varik (sõudmine);
Kalmer Kiiver (triatlon);
Bianca Maria Vuks (kergejõustik);
Robin Robert Mooses (motokross);
Erik Mäesepp (ujumine);
Stefan Kivil (suusatamine).

Täiskasvanute vanuseklassi stipendiumide kogumaht oli 25 000 eurot ning noorsportlaste stipendiumide kogumaht 30 000 eurot.

Tartu tippspordi stipendium on üks võimalus toetada siinseid andekaid ja sihikindlaid sportlasi nende arenguteel ning aidata kaasa sellele, et Tartu sportlased oleksid nähtavad ja edukad ka rahvusvahelisel tasandil.

Tänavuse Gustav Suitsu luulepreemia laureaat on Carolina Pihelgas luulekoguga „Ikka veel“. Žürii hinnangul on tegemist kunstiliselt kõrgetasemelise ja mõjusa teosega, mis käsitleb vägivalda, sellest eemaldumist ning hääle leidmist.

Tänavune kandidaatide valik oli tavapärasest mitmekesisem ja arvukam — preemiale kandideeris kokku 16 luulekogu. Žürii aruteludes tõusis esile hulk väga eriilmelisi ja tugevaid autoreid, mis kinnitas veel kord, et luule hindamine ei allu rangetele mõõdupuudele, vaid sünnib tundliku ja sisulise kaalumise tulemusel.

Žürii tõstis teiste seas esile Berit Kaschani luulekogu „Aprill“, mida hinnati küpseks, terviklikuks ja tugevaks raamatuks. Esile toodi teose lihvitud keelt ja tugevaid kujundeid, mis avavad eksistentsiaalset mõõdet.

Mitmel korral nimetati ka Paavo Matsini kogu „Baeri laulud“, mida iseloomustab sürrealistlik mängulisus ning võime viia lugeja ootamatutesse paikadesse ja mõttekeerdudesse.

Berit Petolai raamatu „Hele, tuisklev ja nimetu“ puhul märgiti, et autor leiab üha selgemalt oma häält. Tema tekstides avaldub väikeste asjade poeetika ning tähelepanelik pilk argielu detailidele.

Igapäevaelu maagilisi ja sümboolseid hetki toob žürii hinnangul esile ka Marge Pärnits kogus „Läbipaistev“. Pärnitsa luules muutub loodus tähenduslikuks ja omandab eksistentsiaalse mõõtme; hetki tajutakse peente detailide kaudu, millele lisandub avaram tõlgenduskiht.

Ära märgiti ka Mari-Liis Müürsepa ja murca luulekogud, mis mõjuvad löövalt, konkreetselt, eneseirooniliselt ja sotsiaalselt tundlikult. Müürsepa raamatut „Keegi hingab“ peeti autori seni üheks enesekindlamaks ja konkreetsemaks koguks, murca debüütteost „Kaks hunti“ iseloomustati aga mängulise ja stiilse irooniaga.

Komisjon tõi esile ka Ruuben Kaalepi teose „Leilimaastikud“, rõhutades autori erakordselt tugevat keeletaju ja oskuslikku ümberkäimist eesti keelega.

Kristi Küppari kogu „Sõnajalgne“ puhul peeti tähelepanuväärseks mängulise seksuaalsuse ning naise pilgu toomist erootika ja meeste kujutamisse eesti luules — see mõjus žürii sõnul värskelt ja põnevalt.

Samuti jäi silma Eveliis Padari raamat „Üle Toome ja veel veidi“, mis kõneleb küll Tartust, ent ka lähedusest, elevusest ja armastusest laiemalt. Esile tõsteti Padari värvikat ja kujundlikku keelt ning tekstide elurõõmsat energiat.

Laureaadina tõusis tänavu esile Carolina Pihelgas, kelle luulekogu „Ikka veel“ pälvis žürii hinnangul Gustav Suitsu luulepreemia üksmeelse tunnustuse. Pihelgas sai sama preemia ka 2012. aastal, kuid tema uus raamat on nii stiililt kui teemakäsitluselt sootuks teistsugune.

Žürii hinnangul on „Ikka veel“ kunstiliselt kõrgetasemeline teos, mida läbib selge ja terviklik teema: vägivald, sellega toime tulemine ning sellest eemaldumine. Teose esimene pool mõjub sümbolistlikuma ja otsivamana — justkui hääl, mis püüab alles sõnastada kogemust, mis on võtnud ära väljendusvahendid ja jätnud üksinda. Lehekülg lehekülje haaval muutub see hääl aga selgemaks, tugevamaks ja enesekindlamaks.

Raamatu teises pooles avaneb lüüriline mina juba maailmale laiemalt: lisaks isiklikule valule tõusevad esile ka ebaõiglus, teiste kogetud vägivald ja süsteemsemad ühiskondlikud haavad. Žürii sõnul on „Ikka veel“ emotsionaalselt raputav, kuid ühtaegu professionaalselt, vormitundlikult ja mõjusalt kirjutatud luulekogu.

Palju õnne Carolina Pihelgasele!

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kuulutas välja Kliinikumi preemia konkursi, kuhu saab esitada kandidaate 16. märts–16. aprill 2026.

Kliinikumi preemiaga tunnustatakse Eesti tervishoiutöötajaid, kes on andnud olulise panuse oma eriala arengusse, kaasa aidanud tervishoiu üldisele arengule, selle maine tõstmisele üldsuse silmis, Eesti inimese tervise parandamisse ning olnud ühiskonna aktiivne liige kodanikuna. Sealjuures on preemia statuut läbinud uuenduse ning lisaks arstkonna seast üles seatud kandidaatidele oodatakse ettepanekuid ka muude tervishoiutöötajate seast.

Vastavalt Kliinikumi preemia statuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnal ja tervishoiu kõrgkoolidel, Eesti Haiglate Liidul ja kõikidel tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonidel. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi ning ühele isikule on võimalik määrata preemia ühel korral. Kliinikumi preemia määratakse komisjoni poolt, kuhu kuuluvad komisjoni tööd juhtiv Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Liis Salumäe ning komisjoni liikmetena Kliinikumi juhatuse esimees, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan, Eesti Arstide Liidu president,  Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees ning Tartu Kultuurkapitali esindaja.

2026. aastal antakse Kliinikumi preemia välja juba kahekümne kaheksandat korda. Viimasel kolmel aastal on preemia laureaatideks nimetatud prof Jaan Eha, dr Kaja Julge ning dr Manfrid Danilovitš. Teiste aastate jooksul premeeritud tervishoiu mõjutajatega saab tutvuda Kliinikumi kodulehel.

Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 16. aprilliks 2026 e-posti aadressile kliinikum@kliinikum.ee. Preemia antakse üle Kliinikumi tervishoiu arvamusliidrite pidulikul sündmusel maikuus.

Teate edastas:
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee

Stipendiumi eesmärk on toetada Tartu Ülikooli õpetajakoolituse magistriõppes loodusteaduste õpetajaks õppivaid üliõpilasi.

Välja antakse kuni kaks stipendiumi summas 2500 eurot.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb Tartu Kultuurkapitalile esitada hiljemalt 14. aprilliks 2026 järgmised dokumendid:

• taotlus nimelise stipendiumi taotlemiseks Tartu linnaportaalis.
• kokkuvõte senise hariduskäigu ja erialase tegevuse kohta;
• ülevaade tulevikuplaanide kohta;
• dekanaadi poolt väljastatud tõend õppetulemuste kohta;
• juhendaja soovitus.

Stipendiumi statuudiga saab tutvuda siin.

Jüri Kärneri mälestusfondi asutasid Tartu Ülikool ja Tartu Rotary Klubi 2012. aastal Tartu Kultuurkapitali juurde eesmärgiga jäädvustada Jüri Kärneri elutööd teadlase, õppejõu ja Tartu Ülikooli rektorina.
Jüri Kärneri mälestusfondi stipendiumi antakse välja üheteistkümnendat korda

Lisainfo: tel 744 1500, e-post  kultuurkapital@raad.tartu.ee